1-süüde mõlemas silindris kellaga-st.ÜSS suhtes täpselt võrdseks seatud.
2.-segu nõela ja segukruvi abil paika (pärast forseerimist või toite-väljalaskes igasuguse muudatuse tegemist on tõenäoliselt vajalik ka peadüüsi valik )- ALATI LIIGU RIKKAMALT SEGULT LAHJEMA POOLE.Muidu võid proovimisega kinni lasta.

---siis on midagi kellegi poolt valesti kokku pandud-kas ajaloos ( bõl v service) -või praegu.

üks küünal õlitub või tahmab rohkem.
var.1.
põhjuseks -liiga rasvane(õlirikas) segu, -riknenud tihend- imeb käigukasti õli , mittekorrektne läbipuhumise kvaliteet-näit hülss viltu silindris. segu võib olla liiga rikkaks "keeratud" sest mootor tõmbab kuskilt lisaõhku- ja nii sai"tööle" -tulemusena töötab üks sil. liiga rikka seguga ja tahmab küünla .
var.2.
Juhul kui üks karbuss töötab mõlemale silindrile: kontrolli,et karbuss oleks otse(mitte kallutatud) ja et peadüüsi ava oleks sisselaskekanali hargnemise keskpunktis.
Peadüüsist lähtub sisselaske kanalisse rikkama segu koonusekujuline juga, mis sisselaske kanali hargnemise kohalt (juhul,kui ta pole keskel-või kanal on ebasümmeetriline) paiskub rohkem ühte silindrisse. Selline põhjus on tihti siis teise silindri kinni jooksmisel( liiga lahja-puudulik määrimine ja jahutus)

Eriti sagedasti on see viga vene 2-sil. paadimootoritel, kus reeglina alumine silinder saab liiga rikast- ja ülemine liiga lahjat segu ( kütusepihusti suubub karb. alumisse äärde)

Loomulikult käivitub rikkama seguga silinder külmaga paremini, kui küünal üle ei tao.
Praktikas tundub, et vabriku peadüüs on ökon. huvides valitud väiksevõitu, mis kupatades eelpooltoodut võimendab.Pelgalt düüsi vahetusega võimalik minekut ja lõppkiirust/ka -kulu juurde saada. Forseerimine ja sumpad on erijutt.

Tiit Rea